Uus Eesti Guild <Loch Modan Friends>

Whisper Buustujurger, Lordareon.

**** kell juba 07:48 ma lihtsalt jälle ootan, kuni ta kirjutaks "Hey, mis teed / millega tegeled?" Kuid seda ei tule. Ma juba arvasin, et meil läks normaalselt ja ma saan varsti küsida suure küsimuse, et kas ta tahaks käima hakata minuga. Kõik oli hea käisime väljas söömas, linnapeal jalutamas, üksteise perekondade juures (kuigi jah mu isa ja mu ema on tal veel nägemata) ja vaatasime mingi kõriauguni filme.....seni kuni faking pühad algasid ja ma tundsin, et ta mu käest lihtsalt libiseb ja libiseb. Ja mis oli kõige hullem. MA EI SAANUD MIDAGI SINNA PARATA. Sest, kõik teised tulid ja võtsid ta kaudselt öeldes ära. Kuigi kõik mida ma tahtsin oli üks päev nädalas või õhtupoolik, et koos midagi teha ja rääkida kuidas üksteisel läinud on või midagi sarnast - just nimelt rääkida otse üks teisega, sest ma olen üks neist inimestest kes faking ei oska lõpmatuseni huvitav olla internetis või hängoutis...Lihtsalt variant A ma kirjutan lihtsalt liiga palju ja hirmutan ta ära kui seal liiga "julgeks" lähen oma musi smailidega nagu nüüd uusaastal juhtus. (ma polnud küll väga joogine kuid jah...mul oli igav ja ma lihtsalt tahtsin temaga rääkida). Või variant B. meil jookseb jutt kokku tahest tahtmata ning teemad kas hakkavad kordama või saavad sootuks lihtsalt otsa kui mõlemad käime lihtsalt koolis põhiliselt pluss siis tal koor ja minul trenn. Ja ainuke aeg kui saaks "jututeemasid" juurde oleks nädalavahetus. Ta on ausalt ka nagu 10/10nest tüdruk, targem ja ilusam kui keskmine tüdruk keda kohanud olen (ta on siga noor minuga võrreldes). Igatahes ma ei taha teda sellisel moel kaotada. Sest, mul on mõistus otsas ja lihtsalt ootan, kuni ta ise räägib midagi või huvi üles näitab kuna viimane kord kui ma talle helistasin siis ta tookord ei küsinud minu kohta mitte midagi kuigi tavaliselt on ta seda teinud. Lihtsalt see ongi nii hull, et ma olen kõik muud asjad kõrvale jätnud ja oma sihi temale seadnud ja kõik teised nais-sõbrad kõrvale jätnud kes mind ööseks külla kutsunud on ettekäändeks, et pole mind ammu näinud kuna ma käisin soomes 3 kuud. Hetkel küll ma ei tea ma kahetsen seda õhtut kui ma tema poole jäin filme vaatama ja ta mind esimesena suudles öösel... Sest, see uppumise tunne - Kui ma tean, et midagi tapab mind ja ma pean teesklema, et kõik on OK. Arvates, et ma olen eriline mõistes, et ma pole midagi muud kui järjekordne nägu, järjekordne sõber....Kui mu lootused on juba üles ehitatud, et ehk on see, see kord kui on erinev kõik. Et, mul on eriline "klikk" kellegagi keda ei saa võrrelda mitte ühegi teise inimesega. Ja siis mõista, et mu üles ehitatud lootused olid vaid selleks et, ma näeks kuidas need maha lammutatakse minu enda poolt kuna ma lootsin liiga palju liiga ruttu - Lihtsalt kohtuda külma, raske reaalsusega. Wow Karm. Võibolla tõesti vahepeal, teadmatus on õndsus, aga enamus ajast see on see mis sööb sind seestpoolt. Ma tahaks nii väga lamada ta kõrval diivanil, mähiks käed ümber ja magada. Mitte magada nagu seksida. Vaid lihtsalt "magada koos", selle fraasi kõige süütuimas mõttes. Aga mul ei jätku julgust ja ta on nii palju rohkem huvitavam inimene kui mina, ja ma olen liiga jutukas ja ta on tark ning ei lobise koguaeg. Ta on lihtsalt vapustav inimene minu jaoks. Ma ei saa siiani aru mis ta minus leidis või leiab huvitavat. Nii, et siin ma nüüd olengi oma toas viskan voodisse pikali kohe ja mõtlen, et kui inimesed oleksid vihm siis mina oleksin väike sabin ning tema oleks orkaan. :'(

Tahaksin olla Zorro ja võita rahva usalduse, võidelda halva valitsuse ja kurjade inimestega, või ei äkki oleks Ämblikmees parem olla pritsiks käest võrku ja kiiguks majade vahel, terve öö oleks minu päralt tegelt ka Robin Hood pole paha olla, varastan rikastelt, et anda vaestele edasi kellelt on rikkad kõik ära röövinud, sedasi teeks ma ka Eesti valitsusega. Aga FRODO BAGGINS no teda ei saa ju kuidagi unustada, ta on tõeline vaprus ise ja terve see vennaskond, ning ootan juba järgmist saagat The Hobbit. Või tahaks hoopis olla World of Wargraftist see lvl 85 Human Paladin kes on võidelnud kurjuse vastu terves Azerothis ja võidelnud välja roosa suudluse Blood Elf Paladinilt kes on lõpuks su armsaim. Ma räägin teile ühe saladuse mehed, mitte kunagi ärge ole Te ise, hakake kellekski, mõelge ise endale vajalik karakter välja ja võidelge kurjuse vastu, sest vaid nii leiate oma armsaima kellega igavesti koos olla nii surnuilt kui ka hingelt. Kergel talvehommikul ärkad enne naisukest ülesse, praed omlette, äratad lapsed ja naise suudlusega valget hommikut vastu võtma. Ja pärast lõhud puid batmani kostüüm seljas. Ise olen vaid kostüümiga poes käinud, suuremat numbrit ei olnud kuid suutsin selle selga venitada, no ma 167kg ka aga imelik ei paistnud kuskilt välja. Poes olid kaks kurja tüüpi nägin nende nägudest, vaatasin neid pool kissis pilguga sedasi kahtlustavalt, kui vastu vaatasid oli nende kord maksta, makstud kõndisid nad kiirelt välja, väljast kostus sellist MUHAAA!! kisa, küllap jooksid hirmust minema. Oh neid surelikke.